Kas Jumal saab andestada, mida ma tegin?

Kui sa seda loed, kannad sa tõenäoliselt kaasas midagi konkreetset — mitte teoloogilist küsimust, vaid kindlat mälestust, mis vaiksetel hetkedel ikka ja jälle tagasi tuleb. Võib-olla midagi, mida sa tegid kellelegi teisele. Võib-olla midagi, mida sa tegid iseendale. Võib-olla mustrit, millest sa välja ei saa, või otsust, mis tundub nii lõplik, et sa ei kujuta ette, milline uus algus üldse välja näeks.

See lehekülg ei ürita seda maha rääkida. Ta ei ürita sulle ka kerget väljapääsu pakkuda. Ta ütleb, mida kristlus tegelikult väidab, ja võtab su küsimust nii tõsiselt, kui see väärib.

Paar mõistet enne

Lugejale, kellel puudub kristluse taust:

• Naatsareti Jeesus oli juudi usuõpetaja, kes elas esimesel sajandil Rooma okupeeritud Palestiinas. Kristlus väidab lisaks, et ta oli ka Jumal inimese kujul. Ta hukati Rooma võimu poolt umbes aastal 30 pKr meetodiga, mida nimetatakse ristilöömiseks.
• Rist on kristlik lühinimetus selle hukkamise kohta — Jeesuse avalik Rooma-aegne hukkamine umbes aastal 30 pKr.
• Kristus on tiitel, mitte perekonnanimi. See on heebrea sõna Mašiah (Messias) kreekakeelne tõlge — võitu, juudi traditsioonis ammu tõotatud tegelane. Esimesed kristlased kasutasid seda tavalise viisina Jeesusele viidata.
• Paulus oli üks varajasi kristlikke juhte, kes kirjutas umbes kolmandiku Uuest Testamendist. Enne kristlaseks saamist jälitas ta kristlasi. Hilises elueas kirjeldab ta ennast kui "suurimat patust."
• Patt ei ole kristlikus keeles lihtsalt üksikute halbade tegude nimekiri. See on laiem seisund, kus inimene on paigast ära võrreldes sellega, kuidas asjad mõeldud olid — ja konkreetsed teod, mis sellest seisundist välja kasvavad.
• Arm on kristlik sõna teenimatu headuse kohta — kellegi hea kohtlemine, kuigi ta pole seda ära teeninud ega suudakski teenida.
• Meeleparandus on kristlik sõna ümberpööramise kohta — tunnistada, mis oli valesti, ja muuta suunda. Lähemal ausususele kui enda piinamisele.
• Paradiis on sõna, mida Jeesus kasutab kohese, teadliku Jumala juures olemise kohta pärast surma.

Lühike, aus vastus

Jah. Ja kristlik vastus ei ole ähmane "Jumal on ju heasüdamlik." See on väga konkreetne väide selle kohta, mida Jumal on teinud, et andestus võimalikuks teha — ja see väide ei ripu sinu mineviku küljes. See, mida sa tegid, ei ole otsustav tegur. See, kas sa mõtled seda tõsiselt, on.

Miks küsimus nii raskena tundub

Enne päris argumenti üks tähelepanek küsimuse enda kohta. Enamik inimesi, kes "kas Jumal saab andestada, mida ma tegin" otsiribasse trükivad, ei esita seda küsimust abstraktselt. Nad esitavad selle, sest kannavad vastust juba endas — ja see vastus on ei.

See sisemine vastus tuleb harva Jumalalt. See tuleb teost endast. Kui sa oled kellelegi tõsiselt haiget teinud, jääb see sinusse. Kui sa oled ikka ja jälle läinud vastuollu sellega, mida sa sügavamalt teadsid, ladestub sinna midagi. See ei ole Jumal, kes sind hukka mõistab. See on teo reaalsus, mis sinus kajab.

Kristlus ei ole seda kunagi käega ära löönud. Ta ei ole öelnud "polnud ju nii hull." Vastupidi — ta on võtnud väga tõsiselt seda, mida sa tegid. Ja just seepärast, et ta võtab nii tõsiselt seda, mis patt tegelikult on, on vastus, mille ta annab, nii konkreetne.

Mida kristlik vastus ei ole

Kolm asja, mille sa oled tõenäoliselt kuskilt kaasa saanud ja mida kristlus nii ei väida:

Jumal ei jaga andestust seepärast, et talle ükskõik on. Kui see oleks nii, oleks andestus odav — ja seega väärtusetu. Andestus, mis ei tea, mida ta andestab, ei ole midagi.

Sa ei pea ennast enne korda seadma, kui tohid koputada. See on levinud arusaam — kõigepealt seab sa oma elu korda, alles siis lähened Jumalale. See ei ole kristlik seisukoht. See on selle vastand.

Sa ei pea nüüd kogu ülejäänud elu lunastama. See on süüteoloogia, millega paljud inimesed on üles kasvanud: Jumal andestab sulle, aga see ei saa kunagi päriselt läbi. Ka see ei ole kristlik seisukoht.

Mida kristlik vastus on

Kristlik vastus koosneb kolmest omavahel seotud osast.

1. Probleem on päris. See, mida sa tegid, oli tõesti vale. See kahjustas midagi — teist inimest, iseennast, suhet sinu ja Jumala vahel. Kristlus ei tee sellest tühja asja.

2. Hind on makstud. Kristlik väide on, et Jeesuse surm ristil oli täpselt see: keegi maksis hinna selle eest, mida sa tegid — täielikult. Mitte sümboolselt. Konkreetselt. Paulus, ühes kirjas Rooma kristlastele, kirjutas: "Jumal näitab aga oma armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused." Sõna "kui" on kogu mõte. Mitte pärast seda, kui inimesed olid ennast parandanud. Kui nad olid alles keset seda.

3. Sina võtad selle vastu. Sa ei pea seda ära teenima. Aga vastu pead sa selle võtma. Meeleparandus ei ole enda karistamine. See on ausus, mis ütleb: See oli, mis oli. Ma ei taha seda enam. Ma võtan vastu, mida Jumal pakub.

Argument ühes konkreetses näites

Üks veidramaid stseene evangeeliumides toimub Jeesuse hukkamise päeval. Tema kõrval hukati kaks teist meest — mõlemad päris kuritegude eest. Üks neist pöördub oma elu viimastel tundidel Jeesuse poole ja ütleb ainult: "Jeesus, mõtle minule, kui sa tuled oma kuningriiki."

Jeesus vastab: "Tõesti, ma ütlen sulle, täna oled sa koos minuga paradiisis."

Sellel mehel ei olnud enam elu, milles ennast parandada. Ei olnud aega heateod teha, kogudusse minna, mingit kursust lõpetada. Tal oli üks viimane lause. Ja sellest piisas. Kristlus on selle stseeni tahtlikult alles hoidnud — see on põhimõtteline.

Kui sa ei suuda endale ise andestada

Üks keeruline nurk: mõnikord ei ole tõeline probleem see, et Jumal ei tahtnud andestada. Vaid see, et sina ise ei taha endale andestada. Sa tunned, et see, mida sa tegid, kaalub liiga palju, et seda niisama kõrvale panna. See on omamoodi uhkus, mis esineb alandlikkusena.

Kristlik vastus sellele on lahke, aga otsekohene: sinu otsus selle üle, mida sa tegid, ei ole kõrgem kui selle oma, kes universumi tegi. Kui tema ütleb, et see on makstud, siis see on makstud. Kinnihoidmine ei ole voorus. Üks varajane kristlik kiri sõnastab teise poole: kui inimene on aus selles, mis oli valesti, siis on andestus olemas ja usaldusväärne.

Inimesed Piiblis, kes selle andestuse said

Tasub näha, kes Piibli tekstides seisab näitena inimesest, kes andestuse sai. Need ei ole pehmed inimesed väikeste nõrkustega. Need on:

• Kuningas, kes tegi lapse võõrale naisele ja lasi asja varjamiseks tema abikaasa tappa (Taavet).
• Mees, kes veetis oma elu kristlaste jälitamise ja hukkamisele saatmisega, enne kui ise kristlaseks sai (Paulus). Ta kirjeldas ennast hiljem kui "suurimat patust."
• Üks Jeesuse lähedastest sõpradest, kes surve all salgas teda ühe öö jooksul kolm korda (Peetrus).
• Hukatud mees, kes suri päris kuritegude eest Jeesuse kõrval (Luuka kirjelduses).

Kristlus on need lood tahtlikult tekstis hoidnud. Need ei ole piinlikud allmärkused — need seisavad keskel.

Konkreetne juhend

Kui sa mõtled seda tõsiselt, soovitab kristlik traditsioon konkreetset kuju.

• Ütle see Jumalale ausalt. Mitte ilusate sõnadega. Sa võid öelda: "Jumal, ma tegin X. Ma ei saa seda olematuks teha. Ma ei taha seda enam. Ma usaldan selle peale, mida Jeesus minu eest tegi. Palun anna mulle andeks."
• Kui võimalik, tee heaks nende inimestega, kellele sa haiget tegid. Mitte selleks, et andestust välja teenida — see on juba olemas. Vaid seepärast, et see kuulub ümberpööramise juurde. Mõnikord on parandamine võimalik; mõnikord mitte. Tee, mis suudad.
• Lõpeta enda süüdistamine. Kui süü tuleb pärast ausat meeleparandust ikka tagasi, on see harjumus, mitte õiglus. Kristlus on ajalooliselt õpetanud vastama mälestusele sõnadega: "See on makstud. See ei ole enam minu asi."

Mis siis nüüd?

Kui sa tahad praegu ühe konkreetse asja välja öelda, ei pea sa seda üksi tegema. Meie vestlus on tasuta, privaatne ja sinu emakeeles. Sina alustad selle; sina lõpetad, kui tahad.

Kust see Piiblis pärineb

• Roomlastele 5:8 — "Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused"
• 1. Johannese 1:9 — andestus saadaval, kui inimene on aus
• Psalm 103:11–12 — "nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised"
• Jesaja 1:18 — "kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks"
• Luuka 23:42–43 — hukatud mees Jeesuse kõrval, "täna oled sa koos minuga paradiisis"
• 1. Timoteosele 1:15–16 — Pauluse enda kirjeldus endast kui "suurimast patust"