Kas ma olen Jumala jaoks liiga katki?

Kui sa selle küsimuse otsiribasse trükkisid, ei ole see tõenäoliselt uudishimu küsimus. Miski konkreetne tõi sind siia — midagi, mida sa tegid, midagi, mida sa lahti lasta ei suuda, või vaikne tunne, et kui Jumal üldse olemas on, siis sinusuguse inimese on ta ammu maha kandnud. Enne kui see lehekülg üldse midagi öelda üritab: see tunne on päris ja see väärib, et seda tõsiselt võetaks.

See, mis järgneb, ei ole julgustav õlalepatsutus. See on selgitus, mida kristlus — üks traditsioon ühe konkreetse vastusega — päriselt väidab inimeste kohta, kes ei suuda ennast enam vaadata. Sa ei pea midagi uskuma, et edasi lugeda.

Paar mõistet enne

Lugejale, kellel puudub kristluse taust:

• Naatsareti Jeesus oli juudi usuõpetaja, kes elas esimesel sajandil Rooma okupeeritud Palestiinas. Kristlus väidab lisaks, et ta oli ka Jumal inimese kujul. Ta hukati Rooma võimu poolt umbes aastal 30 pKr meetodiga, mida nimetatakse ristilöömiseks.
• Rist on kristlik lühinimetus selle hukkamise kohta — Jeesuse avalik Rooma-aegne hukkamine umbes aastal 30 pKr.
• Kristus on tiitel, mitte perekonnanimi. See on heebrea sõna Mašiah (Messias) kreekakeelne tõlge — võitu, juudi traditsioonis ammu tõotatud tegelane. Esimesed kristlased kasutasid seda tavalise viisina Jeesusele viidata.
• Evangeeliumid on neli lühikest Jeesuse eluloo kirjeldust — Matteus, Markus, Luukas ja Johannes —, mille kirjutasid tema järgijad aastakümnete jooksul pärast tema surma.
• Paulus oli üks varajasi kristlikke juhte, kes kirjutas umbes kolmandiku Uuest Testamendist. Enne kristlaseks saamist jälitas ta kristlasi — mõned neist hukkusid tema tõttu. Hilises elueas kirjeldab ta ennast kui "suurimat patust." Tema kirjad on mõned varasemad kristlikud dokumendid, mis meil on.
• Patt ei ole kristlikus keeles lihtsalt üksikute üleannetute tegude nimekiri. See on laiem seisund, kus inimene on paigast ära võrreldes sellega, kuidas asjad mõeldud olid — ja konkreetsed teod, mis sellest seisundist välja kasvavad. Patused tähendab inimesi selles seisundis, mis Pauluse sõnavaras hõlmab kõiki.
• Arm on kristlik sõna teenimatu headuse kohta — kellegi hea kohtlemine, kuigi ta pole seda ära teeninud ega suudakski teenida.

Lühike, aus vastus

Kristlik väide on konkreetne: keegi ei ole Jumala jaoks liiga katki. Mitte sentimentaalse loosungina, vaid seepärast, et inimesed, keda kristlus oma rajajate hulka loeb, olid ise omal ajal need, keda ümbritsevad pidasid mahakantuiks — ja just läbi selle, mida nad läbi elasid, julgesid nad öelda, et asi ei ole nende taga lukus.

Allpool on mõned neist inimestest, sest on tähtis, et see ei jääks pelgalt üldiseks väiteks, vaid oleks tagasi viidav konkreetsete elulugudeni.

Mees, kes aitas kristlasi tappa, sai hiljem nende juhiks

Paulus — nagu ülal mainitud — jälitas kristlasi, enne kui ise kristlaseks sai. Ta kirjeldab seda ise ühes kirjas nooremale kaaslasele nimega Timoteos, umbes kolmkümmend aastat pärast sündmusi:

See sõna on ustav ja väärib täielikku vastuvõtmist, et Kristus Jeesus on tulnud maailma patuseid päästma, kelle seast mina olen suurim.

Väljend "kelle seast mina olen suurim" ei ole teeseldud tagasihoidlikkus. Paulus vastutas inimeste surma eest. Ta teadis täpselt, mida ta oli teinud. See, et esimesed kristlased pidasid vastuvõetavaks, et just tema hakkas nende liikumist juhtima — ja et ta kirjutas selle ise välja, selle asemel et vaikida —, oli esimesel sajandil ebatavaline olukord. See oli mõeldud märguandena lugejatele umbes sinu olukorras: kui tema ei olnud liiga katki, siis ei ole ka sina.

Lugu isast ja tema ära läinud pojast

Üks tuntumaid lugusid, mida Jeesus evangeeliumide kirjelduste järgi rääkis, käib nooremast pojast, kes nõuab oma osa pere varast välja veel enne, kui isa on surnud. Ta läheb võõrale maale, priiskab kõik läbi ja satub sellisesse viletsusse, et hakkab ellujäämiseks sigu karjatama — mis oli tema juudi taustaga inimese jaoks nii madal, kui üldse olla sai.

Siis teeb ta midagi märkimisväärset. Ta harjutab kõnet, mille ta isale peab: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks; pea mind kui üht oma palgalist." Kõne on tal valmis juba enne teele asumist.

Ta ei jõua kõnet kunagi lõpuni pidada. Kirjelduse järgi vaatab isa juba iga päev tee poole; märkab teda kaugelt; jookseb talle vastu — mis oli tolle aja juudi kontekstis vanema mehe kohta alandav — ja langeb talle kaela, enne kui poeg on midagi öelnud.

Jeesus rääkis selle loo kirjelduse järgi just inimestele, kes pidasid ennast usuliselt vähemväärtuslikuks. Väide, mille kristlus sellest tuletab, on konkreetne: Jumal on isa positsioonis, mitte range kõrvalseisja omas.

Kutse, mis on kristlusest vanem

Ammu enne Jeesust, ühes juudi prohvetlikus tekstis — Jesaja kirjas —, seisab lõik, kus Jumal ise kõneleb omamoodi kohtusaali keeles inimestega, kes teadsid, et nad on süüdi. Lause on lihtsas sõnastuses selline:

Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.

Kujund on konkreetne: helepunane ja purpur olid vanaajal värvained, mis imbusid riidesse nii sügavale, et neid ei saanud enam välja pesta. Teksti väide on, et see, mida peeti eemaldamatuks, saab siiski täielikult eemaldatud — mitte inimese pingutuse tõttu, vaid selle tõttu, mida Jumal teeb.

Kelle ta tagasi lükkab

Kõige otsesem lause selles suunas on omistatud Jeesusele endale. Ühe evangeeliumi kirjelduse järgi ütles ta lihtsalt:

Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.

Selles lauses ei ole eeltingimust. Ei ole nimekirja asjadest, mis peavad enne korras olema. Ei ole künnist, mille kohal peab su elu olema, enne kui sa läheneda tohid. Ainus tingimus on tulek ise.

Aga kas see pole soovmõtlemine?

See on aus vastuväide, ja Eestis eriti mõistetav — kui midagi kõlab täpselt nii, nagu sa tahaksid, et see oleks tõsi, siis on mõistlik olla ettevaatlikum, mitte vähem. See umbusk on omaette terve.

Kristlus ei toeta oma raskust siiski soovile. Ta toetab selle sündmusele. Väide, mis peab lõpuks vastama küsimusele "kas ma olen liiga katki?", ei ole "Jumal on põhimõtteliselt andestav." See on "Jeesus suri, ja selle mõju ulatub igaüheni, kes end selle peale usaldab." Paulus, ühes kirjas Rooma kristlastele, sõnastas selle teo osutatavuse nii:

Jumal näitab aga oma armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.

Järjekord on siin oluline. Mitte "korista kõigepealt oma elu, siis võtab Jumal su vastu." Pigem "Jumal tuli sind otsima juba enne, kui sa midagi korda olid saanud." Üks vana juudi laul — üks psalmidest — kirjeldab sama liikumist kujundiga kaugusest: "Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised."

Kas see vastab tõele, sõltub sellest, kas sündmus, mille kristlus asetab keskmesse, on see, mida ta väidab olevat. Sellest räägivad teised leheküljed siin saidil.

Mida kristlus siin ei ütle

Tasub selgelt välja öelda, mida see traditsioon ei väida, sest paljud inimesed on kaasa saanud midagi muud.

• Ta ei ütle, et see, mida sa tegid, ei ole tähtis. Ta võtab seda tõsiselt.
• Ta ei ütle, et tagajärjed teistele lihtsalt kustuvad. Jumalaga lepitus ei paranda automaatselt kahju inimsuhetes; see on töö, mis jääb.
• Ta ei ütle, et sa pead leidma õiged sõnad või ületama mingi enesetäiustuse künnise. Väide on sõna-sõnalt vastupidine.
• Ta ei ütle, et sa peaksid selles seisus keelama endale ausad sõnad või teiste inimeste seltsi. Varajased kristlikud kogukonnad koosnesid suuresti inimestest, kes mujal kuskil teretulnud ei olnud.

Mis siis nüüd?

Kui sa ei jõudnud siia uudishimust, vaid seepärast, et miski konkreetne sind jälitab, siis sellest saab rääkida. Meie vestlus on tasuta, privaatne ja sinu emakeeles. Sina alustad selle; sina lõpetad, kui tahad.

Kust see Piiblis pärineb

• 1. Timoteosele 1:15–16 — Pauluse enda sõnastus: "kelle seast mina olen suurim"
• Roomlastele 5:8 — "Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused"
• Luuka 15:11–32 — lugu ootavast isast ja ära läinud pojast
• Jesaja 1:18 — "kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks"
• Johannese 6:37 — "kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja"
• Psalm 103:8–12 — "nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised"

Kui sul on praegu raske

Kui see on sinu jaoks rohkem kui küsimus — kui sul on praegu mõte ennast vigastada — helista Eluliini numbrile 655 8088 või emotsionaalse toe telefonile 116 123. Vahetu hädaohu korral helista 112. Sa ei pea sellega üksi olema.