Kas ma tohin kahelda?

Lühike vastus, enne kui alustame: jah. Kahtlus ei ole defekt, ei ole patt mingi nähtamatu reegli vastu ega põhjus ennast umbusaldada. Enamiku inimeste jaoks, kes selle küsimuse otsiribasse trükivad, on kahtlus just märk sellest, et nad võtavad oma veendumusi tõsiselt.

See, mida ülejäänud lehekülg teeb, on selgitada, mida kristlus — üks traditsioon ühe konkreetse vastusega — kahtluse kohta ütleb. Sa ei vaja kirikutausta, et edasi lugeda. See ei ole üleskutse oma kahtlused minema palvetada. See on katse selgitada, miks traditsioon ise oma vanimates tekstides kahtlusele ruumi jätab.

Mis küsimuse all enamasti peitub

Inimesed, kes seda küsimust esitavad, küsivad harva, kas kahtlus on filosoofiliselt lubatud. Nad küsivad midagi konkreetsemat:

• Kas ma olen ikka teretulnud, kui ma nii mõtlen?
• Kas ma kaotan midagi, kui ma seda valjusti ütlen?
• Kas mu kahtlus on märk, et minuga on midagi valesti?
• Kas ma tohin jääda, kui ma ei tea enam kindlalt seda, mida ma varem kindlalt teadsin?

Kui mõni neist lausetest sind vaatab, on see lehekülg sinu jaoks.

Paar mõistet enne

Lugejale, kellel puudub kristluse taust:

• Naatsareti Jeesus oli juudi usuõpetaja, kes elas esimesel sajandil Rooma okupeeritud Palestiinas. Kristlus väidab lisaks, et ta oli ka Jumal inimese kujul. Ta hukati Rooma võimu poolt umbes aastal 30 pKr meetodiga, mida nimetatakse ristilöömiseks.
• Evangeeliumid on neli lühikest Jeesuse eluloo kirjeldust — Matteus, Markus, Luukas ja Johannes —, mille kirjutasid tema järgijad aastakümnete jooksul pärast tema surma.
• Ülestõusmine on kristlik väide, et Jeesust nähti pärast tema hukkamist kolm päeva hiljem elusana mitme nimeliselt teadaoleva tunnistaja poolt.
• Psalmid on kogumik 150 palvest ja luuletusest Piibli esimeses osas.
• Usk tähendab kristlikus mõttes pigem usaldust ühe isiku vastu kui arvamuste tõeks pidamist ilma tõenditeta. Usaldus võib käia käsikäes ebakindlusega; tegelikult ei saagi usaldust ilma ebakindluseta olemas olla.

Lühike, aus vastus

Kristlus ei ole kahtlust oma asutamisdokumentidest välja pühkinud. Ta hoiab seda neis just alles. Vanimates tekstides seisavad tegelased, kes seavad kahtluse alla tõe, mille nad äsja kuulsid — ja keda selle eest välja ei tõugata, vaid võetakse tõsiselt. Kristlik väide ei ole "kahtlus on keelatud." Väide on, et kahtlus on tähelepanu vorm, ja et tähelepanule vastatakse.

Tekstides endis seisab kahtleja keskel

Üks enim tsiteeritud stseene Uues Testamendis — Piibli teises osas — käib isast, kelle laps on haige. Ta tuleb Jeesuse juurde ja palub abi. Ühe evangeeliumi kirjelduse järgi ütleb ta valjusti, ühe hingetõmbega, kaks asja, mis kaasaegsele kõrvale kõlavad vastuolulistena: "Ma usun, aita mind mu uskmatuses!"

Tähelepanuväärne on see, mida ei juhtu. Jeesus ei noomi teda, et ta ei usu puhtalt. Ta ei palu mehel oma kahtlust ära kaotada, enne kui ta saab teda aidata. Ta aitab teda. Kristlus ei ole seda stseeni kunagi välja lõiganud. See seisab endiselt seal, püsiva tõendina, et kahtlus ja usk võivad elada samas lauses.

Isegi Jeesuse enda lähikonna inimesed kahtlesid

Teine tegelane evangeeliumidest on mees nimega Johannes — üks teerajaja, kes saatis Jeesuse varajasi pooldajaid tema juurde. Hiljem elus istub Johannes vanglas ja ootab oma hukkamist. Kirjelduse järgi laseb ta Jeesusele edastada küsimuse: "Kas sina oled see, kes peab tulema, või peame teist ootama?"

See on mees, kes oli varem avalikult osutanud Jeesusele kui sellele, keda ta oli kogu elu ette kuulutanud. Ja nüüd, vangikongis, ei tea ta enam kindlalt. Teda ei karistata selle eest usu mõttes. Jeesus saadab talle vastuse ja lõpetab seejärel ühe kõne märkusega, et kõigi seast, kes iial sündinud, ei ole tõusnud kedagi suuremat kui Johannes. Ta kiidab teda — kahtlus ja kõik.

Järgija, kes nõudis otsesõnu tõendit

Pärast hukkamist — kristluse järgi — nähti Jeesust kolm päeva hiljem elusana tema järgijate poolt. See on sündmus, mida nimetatakse ülestõusmiseks: kristlik väide, et Jeesust nähti pärast hukkamist elusana mitme nimeliselt teadaoleva tunnistaja poolt.

Üks tema lähedastest järgijatest, Toomas, ei olnud esimesel korral kohal, kui teised Jeesust nägid. Teised rääkisid talle sellest. Ta keeldus seda nende sõna peale uskumast. Evangeeliumi kirjelduse järgi ütles ta otse: ilma et ta saaks hukkamise haavu ise oma kätega katsuda, ei usu ta sellest midagi.

Kirjelduses paistab silma: Jeesus tuleb kaheksa päeva hiljem tagasi ja pakub tõendit, mida Toomas küsis. Ta ei ütle "oleksid pidanud ilmagi hakkama saama." Toomasest ei saa oma tingimuse pärast teisejärgulist järgijat. Kristlus on sellest kohtumisest välja kasvanud — kahtlus ja kõik.

Piibel kaebab sageli Jumala vastu

Kolmandik psalmide raamatust — needsamad 150 palvet ja luuletust Piibli esimeses osas — koosneb kaebusest. Mitte "tänan, et ma end täna õnnistatuna tunnen," vaid laused nagu "kui kaua sa, Issand, mind unustad? Kas jäädavalt?" ja "miks sa peidad end raskel ajal?" Kristlik traditsioon ei ole neid tekste välja lõiganud. Neid loetakse tänini palves.

Väide, mille traditsioon selle kohta esitab, on konkreetne: Jumal peab sinu küsimustele vastu. Ta ei karda neid. Enamgi — kui kristluse enda tekstid on mingi vihje — nähakse ausat kaebust pigem austavana kui mässulisena. Üks juudi prohvet nimega Habakuk ei alusta oma raamatut ülistusega, vaid süüdistusega Jumala vastu ebaõigluse pärast: kui kaua ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid?

Mida kristlus kahtluse kohta ei ütle

Tasub valjusti nimetada, mida traditsioon ajalooliselt ei ütle, sest paljud inimesed on kaasa saanud nende asjade vastandi.

• Ta ei ütle, et kahtlus on märk, et sa oled kõrvale jäetud.
• Ta ei ütle, et sa oled teisejärguline uskuja, kui sul on ikka veel küsimusi.
• Ta ei ütle, et sa peaksid häbenema viha, kurbust või segadust Jumala ees.
• Ta ei ütle, et sa peaksid oma kahtlused endale hoidma, kuni need on kadunud.

Kui keegi su elus on sulle seda öelnud, läks see kaugemale sellest, mida kristlus oma tekstides väidab.

Kahtlus ja usaldus võivad elada samas lauses

Üks varajane kristlik kiri, mille kirjutas mees nimega Juudas (mitte see tuntud reetja), lõpeb lühikese juhisega kogukonnale selle kohta, kuidas kohelda inimesi, kes ei ole veel oma asjas kindlad. Lause kõlab tavakeeles: "olge halastavad nende vastu, kes kahtlevad." See on kõik. Ei mingit tingimust, et nad peavad enne oma kahtlused ületama.

See on tähelepanuväärne, sest kuulub ühe vanema kristlike juhiste kihi juurde. Varaseimad kristlased arvestasid, et nende keskel on inimesi, kes ei ole kindlad. Neid ei julgustatud neid välja ajama ega vaikselt taluma, kuni nad meelt muudavad. Juhis oli halastus.

Mida siis oma kahtlusega teha?

Mõned konkreetsed soovitused, mida kristlik traditsioon on ajalooliselt andnud, tavakeeles:

• Nimeta need. Mitte ähmaselt ("ma ei ole enam nii kindel"), vaid täpselt ("ma ei usu, et hea Jumal laseks mu isa noorelt surra," või "ma ei suuda enam uskuda, et ühel usul on ainsana õigus"). Konkreetsed kahtlused on käsitletavad; ähmased jäävad udusse.
• Erista intellektuaalseid kahtlusi valust. Kaks eri asja nõuavad kaht eri vastust. Argument nõuab argumenti. Valu nõuab kedagi, kes jääb kohale.
• Loe midagi algallikat. Enamik inimesi, kes kristluses kahtlevad, ei ole ühtki neljast evangeeliumist tervikuna lugenud. Kõige lühema — Markuse — loed läbi umbes üheksakümne minutiga.
• Leia keegi, kelle ees sa saad valjusti mõelda. Mitte selleks, et sind ümber veenataks, vaid selleks, et sa ei jääks küsimustega üksi.

Mis siis nüüd?

Kui sa ei jõudnud siia intellektuaalse vastuse pärast, vaid seepärast, et midagi konkreetset on käimas — usk, mis mureneb, kogukond, kus sa oma küsimusi esitada ei saanud, sisemine eikellegimaa, kus sa enam ei tea, kus sa seisad —, siis sellest saab rääkida. Meie vestlus on tasuta, privaatne ja sinu emakeeles. Sina alustad selle; sina lõpetad, kui tahad.

Kust see Piiblis pärineb

• Markuse 9:24 — "ma usun, aita mind mu uskmatuses!"
• Matteuse 11:2–6 — Johannes küsib vanglas, kas Jeesus on tõesti see, kes pidi tulema
• Johannese 20:24–29 — Toomas, kes nõuab tõendit ja saab selle
• Psalm 13:1–2 — "kui kaua sa, Issand, mind unustad?"
• Habakuki 1:2–4 — prohvet, kes süüdistab Jumalat otsesõnu ebaõigluses
• Juuda 1:22 — "olge halastavad nende vastu, kes kahtlevad"