Kuidas Piiblit lugeda?

See on hea küsimus, ja õnneks on sellele üsna praktiline vastus. Paljud, kes Piibli esimest korda lahti löövad, alustavad esimeselt leheküljelt ja jäävad kuskil kolmanda raamatu keskel kinni ohvritalituste ja puhastusrituaalide reeglitesse. See on heidutav kogemus ja tavaliselt lõpetatakse seal. Kahju, sest see võib käia ka teisiti.

Järgnev ei ole üleskutse võtta Piibel omaks jumaliku autoriteedina, enne kui sa oled sellest tähtegi lugenud. See on praktiline juhend. Neile, kes tahavad Piibliga tutvuda ajaloolise tekstina, kes tahavad sellele kultuurilist konteksti, ja kes tahavad uurida, kas selles olevad väited peavad vastu.

Paar mõistet enne

Lugejale, kellel puudub kristluse taust:

• Piibel on juudi ja kristlike pühade tekstide kogu. Sellel on kaks osa: Vana Testament (vanem, kirjutatud umbes aastate 1500 eKr ja 400 eKr vahel, ühtlasi juudi pühakiri) ja Uus Testament (esimese sajandi pKr kirjutised Jeesusest ja tema järgijatest).
• Naatsareti Jeesus oli juudi usuõpetaja, kes elas esimesel sajandil Rooma okupeeritud Palestiinas. Kristlus väidab lisaks, et ta oli ka Jumal inimese kujul. Ta hukati Rooma võimu poolt umbes aastal 30 pKr meetodiga, mida nimetatakse ristilöömiseks.
• Evangeeliumid on neli lühikest Jeesuse eluloo kirjeldust — Matteus, Markus, Luukas ja Johannes —, mille kirjutasid tema järgijad aastakümnete jooksul pärast tema surma ja millega Uus Testament algab.
• Psalmid on pikk kogumik 150 palvest ja luuletusest Vanas Testamendis.
• Paulus oli varajane kristlik juht, kes kirjutas umbes kolmandiku Uuest Testamendist. Tema kirjad on ühed vanimad kristlikud tekstid, mis meil üldse on.

Mis Piibel ei ole

Enne kui kuidas juurde asuda, tasub kõrvale panna paar ootust, mis panevad inimesed kinni jääma.

• Piibel ei ole raamat. See on 66 dokumendist koosnev raamatukogu, kirjutatud umbes 1500 aasta jooksul kümnete autorite poolt, kolmes keeles (heebrea, aramea ja kreeka), kirevas hulgas žanrites — ajalugu, luule, prohvetlus, tarkusekirjandus, elulood, kirjad, apokalüptika. Ära oota, et sa loed seda algusest lõpuni nagu romaani.
• See ei ole ajalises järjekorras. Raamatud on koos pigem tüübi kui sündmuste toimumisaja või kirjutamisaja järgi.
• See ei ole lahtiste ütluste kogum. Kontekstist välja rebitud salme on kerge valesti lugeda. Enamik materjali töötab kõige paremini suuremate tükkidena — peatükk, terve raamat, terve kiri.
• See ei ole käsiraamat, kust leiad igale kaasaja küsimusele otsese vastuse. See on kristlikust vaatest tekstide kogum, mis üheskoos jutustavad üht lugu — sellest, kes Jumal on, kes inimesed on, mis läks valesti, ja mida kristlus väidab selle jaoks tehtavat.

Millise tõlke valida?

Eesti lugejale on paar head võimalust.

• 1997. aasta Piibliseltsi tõlge on praegune standardtõlge, mida kasutatakse laialdaselt. Enamiku lugejate jaoks on see õige tasakaal loetavuse ja täpsuse vahel — hea koht alustada.
• Vanem, 1739. aasta Piibel (Anton Thor Helle tõlge) on eesti kultuuriloos tähtis ja kaunis keelega, aga selle nelja sajandi tagune keel ei ole hea koht alustamiseks.
• Kõiki neid saab lugeda tasuta internetist, muu hulgas lehelt piibel.net. Kes eelistab paberit, leiab tõlke enamikust raamatukogudest.

Kui sa valid alustamiseks uuema tõlke, jääd sa kõige harjumatuma keele hädast lihtsalt üle.

Kust alustada?

Mitte esimeselt leheküljelt. Kõige soovitatavam koht alustada on üks evangeeliumidest — üks neljast lühikesest Jeesuse elukirjeldusest.

Parim algus: Markuse evangeelium

Markus on kõige lühem evangeelium (umbes poolteist tundi lugemist), kõige otsesema tooniga ja kõige sündmustepõhisem. See on hea lähtekoht sellele, kes tahab teada, mida Jeesus oma varajaste järgijate sõnul tegelikult tegi ja ütles.

Teine soovitus: Johannes

Johannese evangeelium on mõtisklevama ja filosoofilisema tooniga, pikemate vestlustega ja suurema tähelepanuga sellele, kelleks Jeesus end ise pidas. Paljud peavad seda teisel lugemiskorral kõige kõnekamaks.

Kolmas soovitus: Luukas

Luukas on neljast kõige uurivam — kirjutatud kellegi poolt, kes oma avalause järgi küsitles pealtnägijaid, enne kui kirjutama hakkas. Pikk, aga hästi loetav.

Ei soovita alustamiseks

• 1. Moosese raamatu esimesed peatükid. Paljud arvavad, et siit tuleks alustada. See on kihiline tekst, mida ka kristluse sees loetakse erineval viisil; kontekstita on see segadusse ajav.
• Vana Testamendi seaduseraamatud. Need sisaldavad suurt osa iidsest juudi seadusandlusest. Asendamatu kontekst neile, kes tahavad kogu lugu mõista, aga halb sisenemiskoht.
• Ilmutusraamat. Piibli viimane raamat. Sümbolirohke apokalüptiline kirjandus, mida saab hästi lugeda alles siis, kui ülejäänu on tuttav.

Kuidas siis lugeda?

Paar konkreetset näpunäidet, mida on katsetanud paljud, kes Piibliga ilma igasuguse taustata alustasid.

Loe hoomatavate tükkidena

Peatükk korraga on hea rütm. Laialipillutatud salmikeste noppimine on tavaliselt kahjulik. Evangeeliumide puhul töötab vahel paremini lugeda korraga suurem plokk — näiteks paar peatükki —, et näha loo edenemist.

Loe paari küsimusega peas

• Mis siin toimub? Kes on kohal? Mida nad teevad?
• Mida tekst ütleb Jeesuse või Jumala kohta?
• Mida tekst ütleb inimeste kohta?
• Kas siin on midagi, mis läheb vastuollu sellega, mida ma arvasin? Mis täpselt hõõrub?

Hõõrumine ei ole probleem. Hõõrumine on info.

Ära lahenda üllatavat kohe keskmise seletusega

Kui sa põrkad millelegi, mis tundub vastuoluline, seosetu või su moraalitundega vastuolus — pane see kõrvale või otsi kommentaarist järele, selle asemel et seda ära arvata. Võib juhtuda, et seletus on valgustav. Võib ka juhtuda, et hõõrumine on tõeline ja väärib tõsist käsitlemist.

Loe kellegagi koos, kui saad

Lugemisgrupp, taustaga sõber või kasvõi vestlus. Teksti tõlgendamine on ammusest ajast olnud vestlus, mitte üksikettevõtmine. Kes eelistab üksi alustada — ka hea. Paljud lugesid Piiblit esmalt ise, enne kui sellest kellegagi rääkisid.

Mida teha raskete kohtadega?

Piibel sisaldab kohti, mis on tänapäeva lugejale ebamugavad — vägivald, iidsed seadused, ühest teistsugusest kultuurist pärit kohtlemisviisid, sõjad. Ei ole aus neid ilustada.

Mida kristlik traditsioon on ajalooliselt nendega teinud, on see: ta loeb Vana Testamenti kui loo ühest konkreetsest rahvast konkreetsel ajal, kus kõik, mis on kirjeldatud, ei ole ka ette kirjutatud. Paljusid kõige raskemaid kohti kommenteeritakse, kritiseeritakse või ületatakse juba Vanas Testamendis endas. Ja kristlik traditsioon loeb neid tekste alati selle valguses, mida Uus Testament Jeesusele omistab — mis praktikas tähendab, et kohti, mis on vastuolus sellega, mida Jeesus tegi ja ütles, ei loeta teksti kõrgeima sõnana.

See ei ole ära seletamine. See on lugemishoiak. Kas see sind veenab, otsusta ise pärast lugemist.

Üks lugemisplaan esimeseks kuuks

Kui sa tahad lihtsalt kuskilt alustada, ilma edasi otsimata:

• 1. nädal. Markus, 3–4 peatükki päevas (kokku 16 peatükki).
• 2. nädal. Johannes, sarnane rütm (21 peatükki).
• 3. nädal. Luukas (24 peatükki). Kolme evangeeliumi läbituna tunned nüüd, mida varajased kristlased väitsid Jeesuse tegude ja sõnade kohta.
• 4. nädal. Apostlite teod — Luuka järg, kirjutatud sama autori poolt — sellest, mis juhtus Jeesuse järgijatega pärast seda, kui ta oli hukatud ja nende väitel taas elusana nähtud. 28 peatükki.

Pärast seda oled sa positsioonis lugeda Pauluse kirju (alusta Roomlastele kirjast või lühemast Filiplastele kirjast) või paari Psalmi rohkema kontekstiga.

Eesti märkus

Eestis on Piibli lugemine paljude jaoks midagi eelmisest elust või eelmisest põlvkonnast. Tasub teada, et seda saab teha ka lihtsalt — ilma raamideta, milles tekst kunagi sinu ette pandi või milles teda sulle kunagi ei pandudki. Piibel on loetav. Ta on ka avameelsem kahtluse, viha, ebaõnnestumise ja kannatuse suhtes, kui paljud lapsepõlvest mäletavad. See ei ole sentimentaalne raamat.

Mis siis nüüd?

Kui sa tahad selle üle arutada — mida sa loed, mida see esile toob või kuidas edasi minna —, siis sellest saab rääkida. Meie vestlus on tasuta, privaatne ja sinu emakeeles. Sina alustad selle; sina lõpetad, kui tahad.

Kust see Piiblis pärineb

• 2. Timoteosele 3:16–17 — Pauluse enda väide Pühakirja kasu kohta
• Psalm 119:105 — "sinu sõna on mu jalale lambiks"
• Luuka 24:27 — Jeesus, kes seletab kogu juudi pühakirja oma elust lähtudes
• Heebrealastele 4:12 — "Jumala sõna on elav ja tõhus"
• Jaakobuse 1:22 — "olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad"
• Apostlite teod 17:11 — üks varajane kogudus, kes ise kirjutisi üle kontrollib, et tõestada, mida neile räägiti